Mees süütab aknal sigareti, vaatab alla parki, sajab ja keerab ennast siis aatriumi sügavusse. Kell on seitse õhtul. Sellega saab ka jutustuse hingestatud ja detailirohke osa läbi ning kuulutatakse lõppenuks.
Järgmisel päeval otsustatakse samas ruumis kuhu inimesed pärast väsitavat ööd eralennukites või rahulikumat hotellis kohale on tulnud maailma ülerahvastatuse saatus. Enam ei või piirduda kosmeetiliste pisiparandustega ja ükski varasem programm pole andnud soovitud tulemust. Kuna vastutus on suur siis lepitakse kokku, et edasised plaanid võiks koostada tehisintellekt. Nõustudes konsensuslikult jätta lahendus masina kanda. On jõutud punkti kus kõik kohalviibijad kirjutavad alla, et nagu tark aparaat otsustab nii ka toimitakse. Vastutus on niisiis masinal, keegi ei pea ennast süüdi tundma.
„Viirus“ pakub masin taas kuigi seegi oli ette teada. Vallandada seal kus kasu kõige suurem. Koosolijad ohkavad.
Nagu ikka ei kulge kõik planeeritult. Hiina saab viiruse kiiresti kontrolli alla, mujalgi naaberriikides ei taha suremus kuidagi tõusta ja Indias jääb see üleüldse arusaamatutel põhjustel ebanormaalselt madalaks [Indias on tänaseks surmade arv neli korda madalam kui Eestis – rahvaarvust lähtuvalt]. Seevastu läänes puhkeb paanika. Kollektiiv pöördub taas masina poole. Kes soovitab hüsteeriat kõigiti õhutada ja tunnistab, et kuna kõiki ei saa nagunii nakatada küll aga enamust haiguse hirmus vaktsineerida. Eelkõige tuleb vaktsiiniga jõuda noorte ja lasteni. Lubades, et vaktsiin ja selle kõrvalmõjud piiravad sündimust ja tulevane järelkasv saab olema planeeritud või väga planeeritud. Et ehku peale või kogemata keegi enam lapsi ei sünnita. Idee leiab poolehoidu ja läheb vaktsineerimiseks. Osaliselt plaan ka teostub, eriti arenenud riikides, mujal ehmatab haigete laste ilmaletulek vanemad ära kuid traditsioonidest lähtuvalt iive ometigi oluliselt ei vähene. Pealegi ei jõua vaktsiin vaatamata pingutustele siiski kõikjale. Ja kuigi läänes jääb võimalus kunstlikuks viljastamiseks siis tsiviliseeritum maailm lõpetab pea üldse laste tahtmise. Selgub, et lisaks rikutud paljunemisele lühendab vaktsiin ka eluiga, inimesed haigestuvad ja surevad enneaegselt, seega vajab isiklik elunatuke nautimist. Lapsed nii ebakindlas maailmas oleks selge hullumeelsus.
Vahelduseks päästetakse valla aina uusi viiruseid. Esiteks pole algne piiranud inimressurssi arengumaades, sinna ei jõua ka alati vaktsiin või ei soovi inimesed ennast vaktsineerida. Teiseks ripuvad õhus mitmed kohtuasjad ja kogu toimuv tuleb ajada veelgi segasemaks. Mõni lüüakse risti, enamasti vaktsiinivastased, siis raputatakse natuke ka endale tuhka pähe kuid uued tõved võtavad inimkonnalt kogu energia. Räägitakse kuidas just nüüd tuleb lõpetada süüdlaste otsimine ja keskenduda väljakutsetele. Karistada suurfirmade juhte oleks ülim rumalus olukorras kus nende raha ja organisatoorseid võimeid sedavõrd vajatakse.
Ka esmased vaktsineeritud kes arvasid sellega kaitsvat ennast ja lähedasi leiavad endale uue moto - nüüd on nad ohverdanud oma tervise ja elamata aastad keskkonnasäästliku tuleviku heaks. Neid esitletakse kui kangelasi ja üldse valitseb siinkohal ülimuslik mõistmine.
Piirangud muutuvad enneolematuks, sellega välistatakse isemõtlemise puhangud aga ka võimalik omakohus. Inimesed paigutatakse elama kitsastele territooriumitele ja loomeinimesetele võimaldatakse kauaigatsetud rahu ja täielik omaetteolek. Varasematest kogemustest lähtuvalt tuleb vähendada üldse erinevate ühiskonnaklasside kokkupuutepunkte. Seda ka haiguste nakkavust arvestades, inimesi selekteeritakse erinevate tüvede ja tõbede järgi, aga ka vanuse, elukutse jne. Kummalisel kombel leiab suur osa inimkonnast, et taoline elukorraldus on koguni meeldiv. Vähesed valikud ja suletus tekitavad omalaadse turvatunde, juhitus saab sedavõrd valdavaks, et juba sildita metsarada võib vallandada paanikahoo. Eutanaasia on tulevaste surmade peamine põhjus, nii välditakse isiklikke kannatusi aga toetatakse ka elavate toimetulekut ja ressursse, elu ja elamise kirkamaid värve. Inimese füüsiline seisund saab ülimuslikuks võrdsustudes tema vabaduste ja muude lisadega. Parem on olla tooli seotud terve kui nohune ringiuitaja.
Eliit loovutab enda vaktsiinid ja piirangud nõrgemate kaitseks, ka on selge, et tasakaalu mõttes on vajalikud siiski mõned päris eakad ja vanad indiviidid, nende eluiga on võimalik veelgi pikendada, peaaegu surematuseni. Ja lõppude lõpuks saavutab tehisintellekt selle mida temalt oodati. Jättes küll paharertina mõned tehte ükskikasjad ja peensused algselt enese teada kuid ülesande lõpptulemus on positiivne. Inimkond saab päästetud.
