Noh, olin taksojuht ja sõitsin hommikul, natuke enne tipptundi otse peateele. Kokkupõrge ja lisaks veel klient kes kõrval istus, sellel ei olnud ka turvavööd ja lendas läbi katuseluugi. Ise olin veits purjakil, kindlustust polnud ja too auto mis ette jäi ja millele küljepealt sisse kütsin, ühesõnaga kallis auto… Sain kohe aru, et tuleb kõva laks, nii sada tonni miinust ja läksin koomasse ära.
Seisin taeva väravas ja palusin Petsi, et ta mind sisse laseks. Mingit tahtmist tagasi maapeale ei olnud. Pets vaatas mind hetke teeseldud haletsusega ja hakkas siis jura ajama. Et ma ei olevat veel surnud ja poole persega taevas ja pooleldi elus, sellist asja siin ikka ei ole. Ütlesin, et kutsu siis Jeesus, ma räägin ise poisiga. Peetrus puikles, ei tahtnud kuidagi, keeras ennast viimaks küljega, vist selleks, et ma numbrit ei näeks ja helistas kusagile. Ja kõne lõppedes teadustas, et Jeesus oleks ehk tulnud aga Isa ei lubanud. Et mingi suva taksojuht.
Läksin siis põrgusse. Seisin põrgu väravas. Kurat oli ka kohe platis. “Mis vaja?”
Ütlesin, et tehku siva sada tonni (tegelikult ütlesin vist suurema summa, et endale ka midagi jääks.) Et diil selline, et mina annan kohe hinge ära ja tema raha. Kurat vastu, et hing on ikka rohkem Jumala asi ja kohe nii ka ei saa. Aga uuris siiski kui palju ma varastanud, petnud või kurja teinud olen.
Vastasin täiesti ausalt, et sellest avariist ei saanud kahjuks keegi surma.
“Kümme tonni saad, mitte rohkem. Oleks sa poliitik, arst või vaimulik, palun, ei oleks ka miljonist kahju”, ohkas kurat. Ta ikka tahtis mu hinge, seda oli kohe näha. Hehee, hakkasime siis kauplema. Küsisin krediiti. Et ma võin kellegi ära tappa... Ettekavatsetult. Aga Kurat ei tahtnud nõus olla. Oli selline kahtlustav. “Aga mis ma siis teen kui sa kahetsema hakkad. Need neetud mõrtsukad hakkavad alati pärast kahetsema.“ Ja sülitas põrgu põrandale.
“No mis see sada tonni sulle siis ära ei ole, selle kümpa ma mängin kohe maha.”
“Hahaa”, tõmbas Kurat mu vahele, “Alguses küsisid rohkem. Ja kui sa veel mängusõltlane oled no siis pole ju muud kui üks pidev hala ja palved taeva poole.“ Ja vaidleb raisk. “Mulle ei meeldi tünni saada, põhimõtte värk. Sõltlasi ei saa usaldada.” Ja ei andnud.
Läksin Surma juurde. Surm, hea tüüp, seisin vennikese väravas, selle punase joone ees millest ei tasu eriti üle astuda, tuleb vaikselt selja tagant, patsutab õlale. Ma pidin ennast surnuks ehmata, peaaegu oleks üle selle lollaka triibu kukkunud.
“Taksojuht, noh selge, said nuga jah?”
Ütlesin et saanud, suva avarii.
Surm muutus tõsiseks, kobis sinna, üle oma punase joone. “Ei tapetudki ära. Muidu teid siiberdab siin pidevalt.”
Tulid mingid sepad ja läksid üle joone. Noh, ma mõtlesin, et astuks ka. Surm tabas ära ja puksis tagasi. “Sina sitt siit üle ei astu, mul on Kuradiga kokkulepe, et niisama ei tule keegi, mine tee pattu edasi kui sind juba ellu jäeti.”
Ma ütlesin, et kamoon ma olen koomas, mis jura ta ajab, mis pattu ma enam teen.
Noh, me hakkasime tõuklema. Olen päris okei kaalu vend ja Surma võttis tublisti võhmale, ma sain juba ühe jalaga üle selle joone kui Surm, viimases hädas küsis mida ma üldse tahan. Rahunesime maha, ütlesin, et tahaks sadat tonni. Ja sulas. Et järgmisel korral võtku mu elust kümme aastat maha.
“Suitsetad ja jood ka või?”
Arvasin, et see tuleb kasuks ja ütlesin, et muidugi.
“Sajast tuhandest teeb see, et sa suitseta ja jood miinus kakskümmend, see, et sa taksojuht oled teeb miinus kolmkümmend ja see, et sa juba koomas oled…”, Surm hakkas naerma ja ütles, et ma olen talle võlgu.
Küsisin, et kes see fakk teil siin üldse pealik on ja Surm vastas, et Jumal muidugi ja kas ma üldse seal üleval käisin. Ütlesin, et kelleks ta mind peab, nahhui mul oli kindlasti vaja kohe siia alla pimedusse ronida.
Surm küsis keda ma seal nägin ja vastasin, et ainult Petsi.
Surm ohkas ja lausus, et siis on lood küll halvad kui kedagi rohkemat ei tulnud, oleks mõni ingelgi olnud. “Tead mis, sul tuleb ikka maapeale tagasi minna ja oodata.”
Nii ma siis tulingi koomast välja, võlad ja trahvid kaelas, kannatanu, see kes läbi katseluugi lendas tahab ka veel valuraha, lihtsent ja load võeti ära, naine lasi ka viimaks lõplikult jalga. Elan kassiga kahekesti ja teen all poes transat. Vähemalt selles mõttes hea, et vahemaad ja kiirused on väikesed.